28 mai - Tallinnas toimus Vabariigi aastapäeva vastuvõtt

25. mail korraldas Aserbaidžaani Suursaatkond ametliku vastuvõtu millega tähistati Aserbaidžaani Vabariigi 99. aastapäeva ja 25 aasta täitumist diplomaatiliste suhete loomisest Eesti ja Aserbaidžaani vahel. Vastuvõtt toimus Hilton Tallinn Park hotellis.

Vastuvõtt algas Aserbaidžaani ja Eesti riigi hümnide kuulamisega ning Aserbaidžaani suursaadiku Tema Ekstsellents Hr. Murad Najafbayli kõnega, milles ta rõhutas vabariigi aastapäeva tähtsust ja andis ülevaate Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi ajaloost. Suursaadik toonitas, et 28. mail 1918. a allkirjastatud iseseisvusdeklaratsiooniga loodi oma regioonis esimene demokraatlik vabariik. Suursaadik rõhutas, et omariikluse loomine oli oluline saavutus, millega pandi alus Aserbaidžaani Vabariigi parlamendile, valitsusele, milles kehtib mitmeparteisüsteem ning kõikidele iseseisva demokraatliku riigi teistele tunnustele, sealhulgas ka naiste valimisõigusele, olles idas üks esimesi selle õiguse rakendajatest. Aserbaidžaani iseseisvust tunnustati 26 riigis ning diplomaatilised suhted loodi neist 19-ga.

Hoolimata Armeenia sõjalisele agressioonile, mille tulemusel okupeeriti 20 protsenti Aserbaidžaani territooriumist ning vaatamata etnilisele puhastusele, mille tõttu rohkem kui miljonist aserist said põgenikud ja ümberasustatud isikud oma enda kodumaal, suudeti tänu rahvusliider Heydar Alijevile saavutada alates 1991. a kui Aserbaidžaan taastas iseseisvuse, suur poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne edu ning edasiminek diplomaatilisel tasandil. Suursaadiku sõnul tagab paregune president Hr. Ilham Alijev riigi jätkusuutliku arengu tänu poliitilistele ja majanduslikele reformidele. Rahvusliidri Heydar Alijevi kaugelenägelikku poliitikat teostatakse praeguseni. Suursaadik toonitas, et Aserbaidžaan on end tõestanud usaldusväärse partnerina tänu iseseisvale poliitikale rahvusvahelisel areenil viimase 26 aasta jooksul ning on teinud suuri jõupingutusi piirkonna arengu, turvalisuse ning multikultuursuse nimel.

Hr. Murad Najafbayli rõhutas käesoleva aasta tähtsust Aserbaidžaani ja Eesti vahelistes suhetes, mis said alguse 20. aprillil 1992.

Riigikogu Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühma esimees Deniss Boroditš pidas tervituskõne enda ja Eesti riigi nimel. Hr. Boroditš mainis kõnes Aserbaidžaani Vabariigi ja Eesti Vabariigi valitsustevahelise kaubandus-ja majanduskoostöö komisjoni kohtumist Bakuus, mis toimus sel aastal ning väljendas tänu Eesti delegatsiooni kõrgetasemelise vastuvõtu eest, kui kohtuti Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijevi, parlamedi spiikri, peaministri, välisministri ja teiste ametnikega.

Hr. Boroditš väljendas rahulolu Eesti ja Aserbaidžaani vaheliste majanduslike ja poliitliste suhete arengu  üle ning märkis, et tänu kõrgetasemelistele kohtumistele möödunud aasta jooksul on areng olnud märkimisväärne. Ta lisas, et näeb häid võimalusi kahe riigi vahelise koostöö edendamiseks.

Hr. Boroditš kinnitas, et Eesti toetab Aserbaidžaani territoriaalset terviklikkust ning avaldas lootust, et okupeeritud alad vabastatakse lähitulevikus ning taastatakse Aserbaidžaani territoriaalne ühtsus. Hr. Boroditš kinnitas, et Eestil on Aserbaidžaanist positiivne mulje, Aserbaidžaani nähakse kui ilusat, turvalist ja demokraatlikku riiki.

Lõpetuseks soovis Hr. Boroditš Aserbaidžaani rahvale heaolu, arengut ning õitsengut.

Vastuvõtu ametlikule osale järgnes bankett.

Vastuvõtul viibisid Aserbaidžaani-Eesti valitsustevahelise komisjoni juht Mihhail Korb ning teised valitsuse liikmed, Välisministeeriumi ametnikud, parlamendisaadikud, Eesti Teaduste Akadeemia liikmed, diplomaatiliste esinduste personalid, mitmete ettevõtete juhid ja töötajad, Eesti Rahvusringhäälingu juhtkond ja töötajad, meedia esindajad, ajakirjanikud, akadeemikud, kultuuritegelased, ärimehed ning ka kohalike juudi, tatari, Gruusia, Leedu ja aserite kogukondade esindajad.

Ühes Aserbaidžaani muusikaga näidati videomaterjali Aserbaidžaani majanduse, turisminduse ja kultuuri kohta.